• Wow effekt – kui näed mingit uuendust mingi toote juures. Näiteks läksid kõik tooted mingi aeg ergonoomiliseks. Alguses oli saumikser lihtsalt pulk aga pärast ergonoomiline pulk. Inimestele see meeldis ja see andis soovitud efekti.
• Teine tase on see, kui uuendus on tuttav. See ei ole kõikjale jõudnud, kuid see on tuttav ja ilma selleta tooted hakkavad turult kaduma
• Kolmas tase on see, kui uuendus on juba niivõrd enesestmõistetav, et inimestel tekib pahameel, kui nad saavad toote, milles seda pole.

Miks ma seda räägin on see, et need tasemed on täiesti sassis veebiarenduses. Panin näiteks oma sõbrale püsti matkateemalise blogi ja ta soovis sinna juurde galeriid, kuhu pilte panna. Paigaldasin talle sinna wordpressi plugina nimega laziest-gallery. Peale seda ilmnesid kasutaja vaatevinklist probleemid nagu

• Kui avada galerii, siis eelmise/järgmise pildi lingile vajutades laaditi leht uuesti. Minu, kui progeja/projektijuhi jaoks see ei ole väga suur probleem, kuid see on iseenesest nõme, kuna tervet lehte peab mitu korda laadima. See on koormus serverile ja veebiühendusele. Sõbra jaoks oli see aga nõme hoopis teisel põhjusel – iga kord kui leht laaditi uuesti, ei säilinud lehe scroll position ja leht “hüppas” algusse. Et laaditud pilti näha, pidi allapoole kerima – täiesti arusaadavalt nõme.
• Lahendasin selle probleemi lisades linkidele ankrud – peale lehe laadimist hüppas leht iga kord samale kohale ja ei olnud enam tarvidust laaditud pildi vaatamiseks alla kerida. Laadimine ja hüppamine jäid endiselt alles. Andreas küsis seepeale, et mismoodi siis on nii, et galeriimooduli tegija ei olnud sellist asja sisse ehitanud, et saaks ilma lehte laadimata pilte edasi/tagasi kerida.

See küsimus tõi mulle kohe meelde loengu tootearendusest ja innovatsioonist. Tema küsimuse galerii kasutusmugavuse kohta võib selgelt liigitada sinna kolmandasse tasemesse, kus iseenesestmõistetavaks on peetud teatud asju.

Põhjus, miks selliseid küsimusi üles kerkib on ilmselgelt ühtlasi nii tellijas, kui teostajas. Tellijas seepärast, et mitte keegi kurat ei oska tegelikult ette näha seda, mida tellija peab enesestmõistetavaks (ja oi kui palju erinevaid tellijaid ma olen oma töö jooksul kohanud). See tuleb aga sellest, et iga inimese kogemus internetis nii kasutaja, kui tööde tellija seisukohalt on erinev. Mõni on varem kasutanud teist CMS’i ja tolle kiiksudega harjunud. Mõni on kasutanud lehte, mis on tehtud väga hea veebifirma poolt ja suure raha eest ja siis oletab, et funktsionaalsus, mida ta nägi on BAAS funktsionaalsus, mis peaks olema igal pool. Võimalusi pettumusteks ja arusaamatusteks on palju. Minu sõbra puhul, ma arvan, ei ole küsimus pigem mitte tellijas vaid teostajas (nii minus, kui galeriimooduli originaalarendajas)

Teostaja näeb tihti asja sellisest vaatevinklist – mul on klient, kes tahab asju aga eelarve on kitsas, et pakkumist võita, peab järelikult kusagilt koomale tõmbama. Eks siis tõmmataksegi koomale – igasugu silmailu ja bling-bling arvelt. Tuleb meelde kellegi ütlus, et kas NASA kosmonaudid (või kasvõi hävituslennukite lendurid) ei muretse sellepärast, et nende sõiduvahendi  on teinud VÄHEMPAKKUMISE võitja? Antud juhul ei teadnud ma, mis on minu sõbra ootused galerii koha pealt. Teine küsimus on selles, et käesolev moodul on tõenäoliselt alles arendusjärgus ja seal ei olnud mõeldud veel nii ägeda funktsionaalsuse peale.

Teema kokkuvõtteks viitan huvitavale artiklile best-marketing.com lehel. Ka siin on kõigi rääkijate üheks poindiks see, et kasutage valmislahendusi. Ärge kasutage kellegi põlve otsas tehtud asja. Isegi kui see põlve otsas tegija on hullsuure Iq’ga progeja swedbankis, ei pruugi ta teada kõigist vidinatest, mis inimestel on enamasti juba kinnistunud kui kasutajale mugav funktsioon, ja need lihtsalt välja jätta.

Päris huvitav oleks teada, mis on need asjad, mis on tegelikult need asjad, mis peaks olema igas lahenduses sees olemas?

Millest ma aga rääkida tahtsin on see, et mõnikord kuuded (raadiost) mõnda sellist laulu, mis kohe nii hea on, et seda ainult kuulatagi tahaks. Ma ei tea, kas teistega kah nii on juhtunud, aga mul on mõned lood, millest ma ära ei väsi. Leian mõne sellise ja siis see ketrab kasvõi päev otsa. Eelmine nädal olid sellisteks lugudeks 2 house lugu:

Freemasons – Nothing but a heartache

M&S presents Starvue – Let the music spill , mida kahjuks youtubes siia panna ei saa.

Tekitab aga hea tunde küll selliste lugude kuulamine.